Stress on väga popp sõna.
Olla stressis on midagi, mida kõik tunde tasemel mõistavad.
Samamoodi on väga tavaline see, et stressist räägitakse kui mingist paratamatusest - see lihtsalt on ja sellega peab lihtsalt hakkama saama.
Aga mis siis kui stressi juhtimine on samamoodi oskus, nagu näiteks oskus rattaga või autoga sõita?
Ehk siis oskus, mida on võimalik õppida, arendada ja selles eksperdiks muutuda?
Kui palju rõõmu ja naudingut, tervist ja heaolu, tulemusi ja saavutusi, rahulolu ja armastust, selgust ja kergust võiks Su ellu luua see, kui erinevates eluvaldkondades oleks vähem stressi?
Enne DISCiga sügavamalt tutvust tegemist olin ma veendunud, et stress on midagi, mis juhtub minuga ja sellega pole midagi teha - sellega peab lihtsalt hakkama saama.
Ja lootma, et äkki väga kiiresti uus stress ei tule ja saab vahepeal niikaua puhata, et siis järgmise stressirikka olukorraga tegelema hakata.
Mingil hetkel hakkas mulle sisse jooksma infot selle kohta, et kuidas stressi paremini juhtida.
Just nimelt juhtida ehk siis mitte kontrollida, mida enamus inimesi üritab teha.
Enamus inimesi üritab stressi kontrolli alla saada ja tavaliselt läbi selle, et püüavad kontrolli alla saada stressi tekitavad faktorid (loe: teised inimesed ja kontrollimatud olukorrad).
Kuna aga teisi inimesi ja kontrollimatuid olukordi (mis jäävad alati juhtuma) ei ole võimalik kontrolli alla saada, siis on tulemuseks see, et stress on ikka ja lisaks on veel stress sellest, et miks ma juba seda stressi kontrolli alla ei saa?!
Ehk siis esimene asi, mida stressi puhul mõista, on see, et stress on elu loomulik osa ja see jääb alati olema niikaua kuni sa elad.
Kui ühel hetkel su hing su kehast lahkub, siis on täiesti stressivaba olek.
Aga sinnamaani on vaja kuidagi eluga hakkama saada (ja võibolla isegi täiega ägedat elu elada) ja minu soovitus on, et võiks õppida stressi juhtima ja kasutama seda hoopis enda kasuks, mitte lasta ennast maha tõmmata.
Et seda teha, on vaja stressi mõista.
Kõige lihtsamalt öeldes on stress erinevus sinu teadliku teadvuse soovide ja alateadvuse automaatprogrammide vahel.
Loe seda lauset uuesti.
Ehk siis su teadlik teadvus soovib luua midagi su ellu, ta hoiab millestki pilti, mida ta soovib saavutada - näiteks soovin et mul on terve ja vormis keha (pikemalt oli sellest näitest juttu eilses postituses >>> https://www.eludisainer.com/post/alateadvuse-ymber-kirjutamine).
Sinu alateadvuses on aga programmid (uskumused+harjumused) selle kohta, kuidas sa oled harjunud sööma kehva toitu, trenni teha ei jõua/ei taha ja taustal jooksevad uskumused, et tervislik eluviis on raske ja ebamugav.
See erinevus ongi see, mis tekitab stressi.
Ja see näide on päris suur näide - enamus stressi tekitavaid ebakõlasid on tegelikult väga palju väiksemad.
Näiteks su teadlik teadvus tahaks juba ammu valida iga kuu natuke raha säästa ja kõrvale panna investeeringute jaoks, aga su alateadvuses on harjumus ja uskumus selle kohta, et oled iga kuu lõpus nullis.
Või tahab su teadlik teadvus juba ammu minna vanematele või muule perele külla, et nendega suhteid paremaks luua, aga kuna su alateadvuses on harjumus ja uskumus selle kohta, et sul pole selle jaoks aega, siis seda ka ei juhtu.
Kõik see tekitab stressi.
Nii, järgmine asi stressi kohta mõista on see, et stressi on tegelikult kahte tüüpi - nn. hea stress (ingl. eustress) ja nn. halb stress (ingl. distress).
Kas oled seda varem kuulnud?
Hea stress on siis kui teed küll mingit uut ja harjumatut asja, aga kuna erinevus teadliku teadvuse soovi ja alateadvuse vanade programmide vahel on piisavalt väike, siis see tundub täiega äge, inspireeriv, innustav, käima tõmbav, motiveeriv, paneb vere liikuma, täis täiega positiivset ootusärevust ja tegutsemist.
Tead seda tunnet?
Halb stress äärmuslikus versioonis on siis, kui erinevus teadliku teadvuse soovi ja alateadvuse vanade programmide vahel on liiga suur, siis tunned ennast täiega ebamugavalt, oksemaitse on suus, juhe on koos, millestki aru ei saa, sees on abitu ja nõrk ohvrimeelne tunne, elu tundub suruvalt raske ja midagi teha ei taha.
Seda tunnet tead ka?
Tõenäoliselt enamus stressist või teiste sõnadega pingest sinu elus jääb kuskile nende kahe vahele.
Peamine erinevus nende kahe stressi vahel on, et hea stress paneb sind kasvama ja annab jõudu juurde, halb stress tõmbab kinni ja võtab jõudu ära.
Ja kui su elus üldse stressi ei ole, siis sa seisad paigal - ja kuna elu ei seisa kunagi paigal, siis tegelikult sa taandarened.
Ehk siis tegelikult sa tahad leida selle koha, kus sa opereerid hea stressi tasemel, jälgides et sa ei liigu ühele poole liiga palju halba stressi ega teisele poole liiga paigalseisu.
DISC analüüs on aidanud mul ja mu abikaasal läbi aastate palju tulemuslikumalt oma stressi juhtida läbi selle, et DISC analüüs näitab ühe kvadrandi kaupa ära, et kas selles kvadrandis oleks vaja stressi/pinget maha keerata ja seda kvadranti diagonaalse vastaskvadrandi abiga rahustada või just stressi/pinget juurde keerata ehk seda kvadranti parasjagu võimendada.
D - domineeriv (ingl. dominance), juhtiv käitumisstiil.
Stressi maha keeramine (ehk siis vähem D-d) on vajalik siis kui lähed eesmärkide ja kiiresti saavutamisega liiale, põletad ennast läbi, unustad puhata ja hindad materiaalseid tulemusi liiga palju kõrgemalt kui inimsuhted.
Stressi juurde keeramine (ehk siis rohkem D-d) on vajalik siis kui oled ennast liiga ära kaotanud ainult teiste inimeste aitamisse ja teiste nimel elamisse, oled unustanud oma enda eesmärgid ja sellevõrra ei voola sulle energiat sisse, vaid läheb ainult välja.
I - innustav, inspireeriv, mõjutav (ingl. influence) käitumisstiil.
Stressi maha keeramine (ehk siis vähem I-d) on vajalik siis kui elu läheb liiga kaootiliseks ära kätte, annad lubadusi, mida sa ei suuda/ei taha täita ja tundub et kõike on liiga palju, oled unustanud võtta aega maha, et asju läbi mõelda ja luua süsteeme, mis toetaks aktiivset tegutsemist.
Stressi juurde keeramine (ehk siis rohkem I-d) on vajalik siis kui oled ennast liiga ära kaotanud igapäevaelu kohustustesse, elad ainult "ma pean, ma pean, ma pean" moto järgi ja oled unustanud tunda elust rõõmu ja vahepeal ennast vabaks lasta.
S - stabiilne ja püsiv (ingl. steadiness), hooliv käitumisstiil.
Stressi maha keeramine (ehk siis vähem S-i) on vajalik siis kui oled ennast liiga ära kaotanud ainult teiste inimeste aitamisse ja teiste nimel elamisse, oled unustanud oma enda eesmärgid ja sellevõrra ei voola sulle energiat sisse, vaid läheb ainult välja.
Stressi juurde keeramine (ehk siis rohkem S-i) on vajalik siis kui lähed eesmärkide ja kiiresti saavutamisega liiale, põletad ennast läbi, unustad puhata ja hindad materiaalseid tulemusi liiga palju kõrgemalt kui inimsuhted.
C - kohusetundlik (ingl. compliance), täpne, analüütiline käitumisstiil.
Stressi maha keeramine (ehk siis vähem C-d) on vajalik siis kui oled ennast liiga ära kaotanud igapäevaelu kohustustesse, elad ainult "ma pean, ma pean, ma pean" moto järgi ja oled unustanud tunda elust rõõmu ja vahepeal ennast vabaks lasta.
Stressi juurde keeramine (ehk siis rohkem C-d) on vajalik siis kui elu läheb liiga kaootiliseks ära kätte, annad lubadusi, mida sa ei suuda/ei taha täita ja tundub et kõike on liiga palju, oled unustanud võtta aega maha, et asju läbi mõelda ja luua süsteeme, mis toetaks aktiivset tegutsemist.
Loe see viimane osa D, I, S, C kohta uuesti läbi.
Kas märkad kuidas diagonaalid (ehk siis vastavalt D ja S ning I ja C) toetavad üksteist?
Küsimus:
Millise tähega ja mis suunas tajusid ära stressi oma elus?
======================
ÜLESKUTSE :) Mul on ülimalt hea meel teatada, et olen üles seadnud eraldi DISCi FB lehe (https://www.facebook.com/DISC.Kaido.Kubri), kuhu alla kogun DISCi kohta väärtuslikku infot -- sinna on tulemas on nii ülejäänud blogipostitused, video-postitused ja kindlasti ka info selle kohta, kui peaks tulema mõni DISCiga seotud üritus või koolitus.
Oled lahkelt oodatud seda lehte jälgima! :)