Täna on 30-päevase DISCi blogi väljakutse viimane päev :)
Suured tänud kõigile, kes on need 30 päeva minuga kaasas käinud! Kindlasti postitan edaspidi ka, aga järgmisena on plaanis kirjatükkide asemel hoopis lühikesi videosid teha.
Mõtlesin, et mis võiks olla hea teema selle blogi väljakutse lõpetamiseks ja valisin, et teen lühikese nimekirja teile parimatest DISCi kasutusvaldkondadest, mis meie peres ja töös igapäevaselt kasutusel on.
Tegemist on täiesti subjektiivse nimekirjaga, nii et võib vabalt olla, et neist mõni klikib sulle ka ja mõni ei kliki üldse.
Ole avatud kõigele, aga ära klammerdu millegi külge
(ingl. be open to everything, but attached to nothing)
Sellisel kujul lause jõudis minuni tegelikult mitmed aastad tagasi läbi Wayne Dyer'i videoloengu "Edu ja sisemise rahu 10 saladust" ehk "10 secrets for success and inner peace", aga see on mind kandnud sellest ajast saadik DISCi rakendamisel.
Lahti laskmisest oli eraldi juttu ka webinaris "3 lihtsat sammu kuidas lahendada konflikte teistega ja iseenda sees" >>>
DISCiga seoses tähendab see igapäevaselt meile meeldetuletust, et ükski kvadrant ei ole kogu aeg õige, kuna meie elu on muutumisprotsessis kogu aeg.
Nii et midagi, mis toimis eile, ei pruugi toimida täna ja midagi, mis võib toimida homme, ei pruukinud eile toimida.
Ehk siis hoida pidevalt suhtumist, et olla avatud kõigi DISCi kvadrantide energiatele ja neid täiega ära kasutada, samas mitte klammerduda ühegi nende külge.
See aitab luua ellu läbi voolavuse ja kerguse parimaid võimalikke tulemusi nii, et kõik saab tehtud, samas kõik suhted on korras, plaanid on läbi mõeldud ja tore on ka :)
Laste teadlik teadvus areneb välja alles 12-ndaks eluaastaks
Sellest oli eraldi juttu ka lapsepõlvetraumade blogipostituses >>> https://www.eludisainer.com/post/lapsep6lvetraumad-ja-disc
Mida see meile pidevalt meelde tuletab?
Et lapsed kuni 12-nda eluaastani ennekõike kopeerivad seda mis on meie alateadvuses ja mida meie ees teeme ja samuti mida teevad teised inimesed nendes keskkondades, kuhu meie valime nad saata.
Kui me 11 aastat tagasi oma esimese poja saime, siis ühelt poolt rahustasin ennast maha, et küll ma saan hakkama ja vast väga metsa oma last ei keera - aga samas saime abikaasaga mõlemad erinevatest raamatutest ja videodest aru, et meil lapsevanematena lasub vastutus selle eest, et milliseid alateadvuse programme laps nende esimese 12 aasta jooksul endale sisse laeb.
Ehk siis valime maksimaalselt teadlikult oma kodust keskkonda ja õhkkonda - kui kakleme, siis näitame neile ka seda, kuidas ära lepime.
Valime maksimaalselt teadlikult väliseid keskkondasid (lasteaed, kool, trennid, huviringid) kuhu neid saadame ja milliste inimestega laseme neil kokku puutuda.
Samal ajal teadvustame endale, et tegelikult kõige suurem oskus, mida lastele kaasa anda, on oskus õppida ja täpsemalt oskus muuta oma olemasolevaid alateadvuse programme - ehk siis kui nad peaksidki saama sinna mingi programmi, mis neid ei teeni tulevikus, siis oskavad nad seda ise muuta.
Samuti teadvustame endale, et meie kõik kolm last on põhimõtteliselt erineva baas-DISC-kvadrandiga ja me arvestame sellega nendega suhtlemisel.
Oma D-pojal lubame rohkem vastutust võtta, oma I-pojal lubame rohkem kõike mänguliseks teha ja oma S-tütrel lubame kõigega harjumiseks aega võtta.
Ausalt ära rääkimine vs sahvrisse kogumine
Mõnikord on mõndade kvadrantide vajadused sellised, mille suhtes tunneme häbi või süütunnet.
Näiteks D-kvadrant tahab mõnikord lihtsalt otse öelda nii nagu asjad on, ilma keerutamata; I-kvadrant tahab mõnikord olla täiega vastutustundetu; S-kvadrant tahab mõnikord lihtsalt laiselda ja niisama olla;
C-kvadrant tahab mõnikord oma koobast, kuhu saaks kõigi eest peitu minna ja üksi olla.
Kõiki neid tahtmisi/ vajadusi ja paljusid veel on paljud inimesed enda jaoks valeks teinud ja sellevõrra ei taha lubada endale nende eest seismist.
Selle tulemusena ei olda teise poolega aus ja kogutakse pahameelt sahvrisse, et "miks ma ei saanud seda vajadust täidetud", kuigi tegelikult ise midagi ei öelnudki kunagi.
Ja siis ühel hetkel saab sahver täis ja siis hakkab sealt järjest välja tulema, et mida teine pool on minevikus valesti teinud.
Kui ausalt ja teadlikult kõigile vajadustele läheneda ja neid mitte valeks teha, siis tegelikult leiad üpris kiiresti, et kõike saab, millestki ei jää ilma ja alati on olemas võit-võit lahendus.
Mõned küsimused, mida küsime endalt, kui jääme kuskile situatsiooni kinni
Küsimuste küsimine on kõige parem viis olukordade lahendamiseks, sest see tekitab elevust ja põnevust olukorra lahendamiseks selle asemel, et panna kogu tähelepanu ja energia vingumisele ja virisemisele ja selle kirjeldamisele, et mis on valesti (luues seda olukorda seeläbi uuesti).
Küsimused, mida kuuleb meie kodus väga tihti:
Mis siin tegelikult praegu toimub?
Mis vajadused on katmata?
Millisesse kvadranti need vajadused kuuluvad?
Mis siis kui see, mis praegu toimub, ei ole vale?
Mis siis kui kõik see on OK?
Mis siis kui kõike saab?
Mis siis kui ei pea kartma, et millestki jääb ilma?
Mis siis kui kõik on täpselt nii nagu olema peab?
Kui ma teaks, mida tahan, siis mida ma tahaks?
Mis ma siis valiksin, kui teaksin, et kõik on võimalik?
Küsimus:
Mis on sinu jaoks senistest blogidest kõige rohkem kõlama jäänud?
======================
ÜLESKUTSE :) Mul on ülimalt hea meel teatada, et olen üles seadnud eraldi DISCi FB lehe (https://www.facebook.com/DISC.Kaido.Kubri), kuhu alla kogun DISCi kohta väärtuslikku infot -- sinna on tulemas on nii ülejäänud blogipostitused, video-postitused ja kindlasti ka info selle kohta, kui peaks tulema mõni DISCiga seotud üritus või koolitus.
Oled lahkelt oodatud seda lehte jälgima! :)