top of page
Search
  • Writer's pictureKaido Kubri

Sinu alateadvus ja kuidas on see seotud DISC analüüsiga?

Updated: Aug 5, 2019

Kui Sa tuled minu juurde DISCi analüüsi tegema, siis üks osa DISCi tulemustest on see, et ma räägin Sulle käitumisest, mis on Sinu jaoks alateadlikult kõige mugavam ja tuttavam ja turvalisem käitumisviis - nn. käitumise mugavustsoon.


Täpsemalt siis saad teada, mis järjekorras need erinevad neli DISCi kvadranti ennast Sinu alateadvuses käivituvad.

Aga enne kui sellest pikemalt räägin, siis ei saa mööda sellest, et mis asi on üldse alateadvus (ingl. sub-conscious mind)?


Enamus inimesi on kuulnud sellest, et meil on olemas mingi alateadvus ja suur osa neist on kuulnud ka sellest, et see alateadvus juhib meid enamus ajast.

Aga kui ma küsin, et kuidas see alateadvus tekkinud on või kuidagi seda mõjutada/muuta või miks ta on selline nagu on, siis enamus kehitab õlgu ja ei oska väga midagi öelda.


Olles mõistnud, et alateadvus juhib meid 90-95% ja vahepeal isegi 100% ajast, siis leidsin, et võiks olla päris kasulik teada, et kust ta pärit on, mida ja kuidas ta mu elu korraldab ja kuidas ma saan teda kasutada ära enda hüvanguks, mitte lasta tal lappama minna ja mingit jama oma elus korraldada.


Olgu ära öeldud, et minul koolist mingit psühholoogia tausta ametlikku kraadi ei ole, nii et ma räägin sellest teemast puhtalt praktilisest vaatenurgast lähtuvalt ja teoreetiliselt korrektset teksti pole mõtet siit oodata.


Kõige lihtsamalt öeldes on alateadvus salvestaja - ta salvestab meie kõik mineviku kogemused.

Miks?

Selleks et ellu jääda.


Kui meid siia maailma luuakse, siis antakse meile alateadvus koos tema võimetega ennekõike selleks, et ellu jääda.

Ja kuigi alateadvuse programmeerimine toimub juba ka enne sündi, siis peale sündi muutub see eriti nähtavaks.

Üks esimesi asju, mille me kohe sündides selgeks õpime, on hingamine - kas oled kunagi mõelnud selle peale, et esimesed 9 kuud oma elust, mil olid ema kõhus, sa ei hinganud samamoodi nagu peale sündimist?


Siis sa sündisid ja pidid väga kiiresti õppima hingama, muidu ei oleks sa ellu jäänud.

Lisaks sa pidid õppima sööma, sa pidid õppima hakkama saama valgusega, sa pidid õppima hakkama saama helidega, riietega mis sulle selga pandi jne.


Need kõik asjad sa ÕPPISID, sest enne sündi sa ei osanud neid.

Selleks, et seda õpitut võimalikult kiiresti salvestada ja automaatselt kasutada, ongi meile antud alateadvus.


Kas sa kujutad ette kui hingamine ei oleks alateadlik automaatne tegevus ja sa peaksid iga kord teadlikult endale meelde tuletama, et hinga nüüd sisse ja hinga nüüd välja?

Millegi muuga selle kõrvalt ei saakski tegeleda.


Sellepärast ongi meil alateadvus, mis teeb teatud asju nii automaatselt, et sinu teadlik sekkumine seal ei ole vajalik.


Näiteks võid anda oma alateadvusele ülesande, et ta sõidaks autoga tööle või koju ja järgmisel hetkel avastad, et oled kohal - ja kui sa küsiks endalt, et mis selle tee jooksul toimus, mitu korda pidid pidurdama või gaasi andma või foori taga seisma või rida vahetama, siis sa ei teaks.

Sest sellega tegeles alateadvus automaatselt samal ajal kui su teadlik teadvus kuulas võibolla autos muusikat, rääkis telefoniga või mõtles läbi päevaplaani.


Alateadvus salvestab kõike, mis meie elus toimub, aga seoses alateadvuse parema mõistmisega on kõige olulisemad seal salvestunud uskumused ja harjumused.

Kõige lihtsamalt öeldes - uskumused on midagi, mis on meie sees ja harjumused on nende samade uskumuste füüsiline manifesteering ehk füüsiline looming.


Näiteks kui sul on uskumus, et "mulle meeldib käia jooksmas" - muide jah, see on uskumus - siis suure tõenäosusega on sul ka harjumus käia jooksmas, harjumus osta uusi jooksutosse, uusi jooksuriideid.

Ja iga kord kui sa lähed jooksma, siis kinnistad omakorda uskumust, et sulle meeldib jooksmas käia.


Ehk siis uskumus kinnistab harjumust ja harjumus kinnistab uskumust.


Oluline on mõista, et harjumused ei ole ainult tegevused, mida me teeme - harjumused on ka tegevused, mida me EI tee.

Näiteks kui sul on hoopis uskumus, et "mulle ei meeldi jooksmas käia", siis on sul ka harjumus - siis on sul harjumus MITTE käia jooksmas.


Kui palju tead erinevaid tegevusi, mida sa tead, et peaksid/võiksid teha, sest need oleks sulle head, aga sa ei tee neid?

Mõista, et nende kõigi puhul on sul a) mingi alateadlik uskumus selle kohta, miks sa neid ei taha teha ja b) olemasolev harjumus seda tegevust MITTE teha.


Esmase alateadlike uskumuste ja harjumuste "paketi" saame esimese 12 eluaasta jooksul (selle esimese 12 aasta alateadvuse programmeerimise kohta tuleb täiesti eraldi postitus) ja saame selle oma vanematelt, kasvatajatelt, lasteaia- ja koolikaaslastelt, sõpradelt, õpetajatelt, vanavanematelt ja kõigilt teistelt, kes meid nende esimese 12 aasta jooksul ümbritsevad.


Selle esmase "paketi" eesmärk on anda meile kätte esmased võimed siin keskkonnas ellu jääda, kuhu oleme sündinud - lisaks juba varem nimetatutele õpime selgeks meeletu koguse mõttemustreid, tundemustreid, käitumismustreid ja kõikvõimalikke oskuseid.


Alates umbes 12-aasta vanuselt lülitub täielikult sisse meie teadlik teadvus/mõistus (ingl. conscious mind), millele on antud kõik võimed, et edaspidiseid alateadvuse programme ise looma hakata.

Seda mõõdetakse ajuvõnkesagedustega ja ca 12-aasta vanuselt jõuavad lapsed seal Beeta-sagedusele, olles eelnevalt läbi käinud Delta (ca 0-2a), Teeta (ca 2-6a) ja Alfa (ca 6-12a) sagedused.


Miks üldse meile teadlik teadvus/mõistus?

Põhjus on selles, et kuigi see esmane "pakett" on sulle vanemate jm ümbritsevate inimeste poolt antud parimate kavatsustega, siis tõenäosus on, et elu muutub meie ümber nii kiiresti, et osasid selle "paketi" komponente on vaja hakata kas muutma, eemaldama, asendama, täiendama või täiesti nullist uutena looma.


Mina sündisin 1980-ndal aastal.

Ehk siis minu esimesed 12 eluaastat olid 1980-1992 - minu vanemad poleks sellel ajajärgul mitte mingit moodi osanud mind ette valmistada selleks eluks, mida ma elan täna. Jah, on mõned ajatud elu põhimõtted, et ole viisakas, ütle palun ja aitäh ja kui midagi alustad, siis vii see ka lõpule.

Aga on väga palju elust, mis on teistmoodi - ja see teistmoodi elu vajab teistmoodi uskumusi ja harjumusi, et elada parimat võimalikku elu.


Ja sellel hetkel muutub meie oma alateadvus mingis mõttes meie "vaenlaseks" koos temas olevate vanade uskumuste ja harjumustega, mis meid ühelt poolt selgelt enam ei teeni, aga on samas meis salvestunud kui ellujäämise põhimõtted.


Alateadvuses olemas olevate uskumuste ja harjumuste muutmine tekitab alati alateadvuse vastuseisu - sest tema roll on meid kaitsta ja elus hoida - hoides elus vanu uskumusi ja harjumusi.


Kuidas siis käib alateadvuse blokkidest läbi minek ja seal olevate uskumuste ja harjumuste ümber programmeerimine?


Selleks ongi meile antud meie teadlik teadvus/mõistus - täpsemast protsessist ja kuidas see kõik on täpsemalt seotud DISC analüüsiga, saab lugeda siit postitusest >>>> https://www.eludisainer.com/post/sinu-teadlik-teadvus


Küsimus:

Kas märkad vähemalt ühte alateadvuse uskumus+harjumus kombinatsiooni, mis Sind täna täiega teenib ja millest Sulle on palju kasu?

Ja kas märkad vähemalt ühte uskumus+harjumus kombinatsiooni, mis võibolla on oma aja ära elanud ja enam ei teeni Sind?


======================

ÜLESKUTSE :) Mul on ülimalt hea meel teatada, et olen üles seadnud eraldi DISCi FB lehe (https://www.facebook.com/DISC.Kaido.Kubri), kuhu alla kogun DISCi kohta väärtuslikku infot -- sinna on tulemas on nii ülejäänud blogipostitused, video-postitused ja kindlasti ka info selle kohta, kui peaks tulema mõni DISCiga seotud üritus või koolitus.

Oled lahkelt oodatud seda lehte jälgima! :)

720 views0 comments
bottom of page