See on üks huvitavamatest paradoksidest, mis on DISCiga seotud (jah, neid paradokse on seal veel omajagu).
Nimelt me mingis mõttes kogu aeg püüdleme selle poole, et teised oleksid/ mõtleksid/ käituksid meiega sarnaselt ja samal ajal soovime/ tahame/ igatseme millegi teistsuguse järgi, mida meis endas võibolla niipalju ei ole.
Ehk mida me siis tegelikult tahame?
Mida rohkem mõistame iseenda paradoksaalseid soove ja tahtmisi, seda enam mõistame sarnaseid paradoksaalseid soove ja tahtmisi teistes inimestes.
Kõige lihtsam on seda DISCi paradoksi illustreerida taaskord üks täht korraga.
D - domineeriv (ingl. dominance), juhtiv käitumisstiil.
Sellele käitumisstiilile meeldib kiire, konkreetne ja tulemustele orienteeritud käitumine.
Ta on võistlushimuline, talle meeldivad väljakutsed ja ta tahab omada olukorra üle kontrolli.
Ehk siis suhtlemisel teistega meeldib talle väga see, kui ta vastas on keegi, kes on samuti kiire, konkreetne, otsekohene ja otsustav.
Ja talle käivad närvidele inimesed, kes on suhtlemisel liiga aeglased, ei saa asjadest aru või ajavad lihtsalt mulli.
Samas kui küsin nende D-inimeste (inimesed, kelle eelistatud käitumisstiil on D) käest, et aga paneme siis ruumitäie D-sid kokku, anname teile tunni aja jooksul ühe ülesande/väljakutse lahendada ja siis peaksite ju sellega väga hästi hakkama saama või mis?
Sellega nad millegipärast väga nõus ei ole :)
Ruumitäie D-de suurim nõrkus peitub nende suurimas tugevuses - nimelt nende võimes olla otsustav ja võtta olukorra üle kontroll.
Kui on koos palju D-sid, siis püüab igaüks neist võtta kontrolli ja läbi suruda oma seisukohta/ otsust, siis tulemuseks on võitlus kontrolli üle, kus keegi ei ole nõus järgi andma ja põhimõtteliselt ei olda nõus teise seisukohaga (mis võib isegi väga hea mõte olla), sest nii kaotaks kontrolli.
Ja tegelikult ei ole vaja ruumitäit D-sid, et sama efekti märgata - piisab ainult kahest D-st.
Aga kuidas siis üldse D-d omavahel koostööd teha saavad?
Lühike vastus on, et vastutusvaldkonnad ja kontroll peavad olema selgelt ära jagatud.
Ja paigas olema vastastikune usaldus ja austus, et me mõlemad saame oma asjadega ise hakkama ehk siis mina ei puutu Sinu valdkonda/ vastutusala ja Sina ei puutu minu valdkonda/ vastutusala.
See ei tähenda, et ei võiks suhelda ja infot vahetada, aga otsustusõigus ja kontroll kuulub sellele, kelle vastutusvaldkond see on.
I - Innustav, inspireeriv, mõjutav (ingl. influence) käitumisstiil.
Sellele käitumisstiilile meeldib kiire, lõbus ja innustav käitumine.
Ta on sõbralik, talle meeldib palju suhelda ja talle meeldib saada tunnustust oma ideede eest.
Ehk siis suhtlemisel teistega meeldib talle väga see, kui ta vastas on keegi, kes on samuti kiire, lõbus, tore ja aktiivne suhtleja.
Ja talle käivad närvidele inimesed, kes on suhtlemisel liiga aeglased, ei saa kohati tema ägedatest (ja kergelt abstraktsetest) kastist välja mõtetest kas üldse aru või ei oska piisavalt paindlikult kaasa rääkida.
Samas kui küsin nende I-inimeste (inimesed, kelle eelistatud käitumisstiil on I) käest, et aga paneme siis ruumitäie I-sid kokku, anname teile tunni aja jooksul ühe ülesande/väljakutse lahendada ja siis peaksite ju sellega väga hästi hakkama saama või mis?
Sarnaselt D-dega nad sellega millegipärast väga nõus ei ole :)
Ruumitäie I-de suurim nõrkus peitub taaskord nende suurimas tugevuses - nimelt nende võimes genereerida järjest uusi kastist välja ideid ja liikudes kiiresti edasi järgmise veel ägedama idee juurde.
Kui on koos palju I-sid, siis on neil küll omavahel suheldes väga lõbus :) ja väga palju ideid saab kindlasti välja räägitud, aga tõenäoliselt ülesande fookus on esimese mõne minutiga suht kadunud.
Kui tund aega on läbi, siis on I-del suure tõenäosusega kaks peamist küsimust - "kas tõesti on tund aega juba läbi?!" ja "mis see ülesanne oligi?" :)
Aga mida siis teha, et nende I-de genereeritud ideed ei läheks liiga eemale ette antud teemast?
Lühike vastus on, et leppida kokku mingi ajapiir, mille möödudes tuletatakse taas meelde algülesannet ja küsimust, mida üldse lahendatakse.
See loob olukorra, kus ühelt poolt saab mõneks ajaks uute ideede loomine täiega käima minna, aga siis mingi aja tagant tõmbab fookusesse tagasi, et liiga ära ei kaoks järgmisse ja järgmisse veel ägedamasse emotsiooni.
Hea lahendus peitub I-de puhul ideedes, mis hakkavad erinevate vaatenurkade alt korduma ja taas üles tulema.
Need ideed tasub paberile üles püüda ja vaadata, et kas nendega annab reaalselt ka midagi ära teha.
-------------
See postitus jätkub ruumitäite S-de ja C-dega siin >>>
-------------
Küsimus:
Kas oled märganud D-de ja I-de väljakutseid kui neid on ruumis rohkem kui üks? Võibolla olid isegi üks neist?
ÜLESKUTSE :) Mul on ülimalt hea meel teatada, et olen üles seadnud eraldi DISCi FB lehe (https://www.facebook.com/DISC.Kaido.Kubri), kuhu alla kogun DISCi kohta väärtuslikku infot -- sinna on tulemas on nii ülejäänud blogipostitused, video-postitused ja kindlasti ka info selle kohta, kui peaks tulema mõni DISCiga seotud üritus või koolitus.
Oled lahkelt oodatud seda lehte jälgima! :)