Milline võiks olla DISCi järgi mu elukaaslane/ partner/ armastatu?

Üks küsimus, mis coachingutel ikka ja jälle üles tuleb peale seda kui enda DISCi analüüsi kohta on juba piisavalt kuuldud, et "missugune naine/mees võiks mulle "sobida" DISCi järgi?"

Olen väga tänulik paljudele paaridele, kes aastate jooksul on mind usaldanud ja tulnud nn. paari-coachingule, kus oleme otsa vaadanud mõlema partneri DISCi analüüsidele - need kohtumised on mulle alati andnud juurde sügavamat mõistmist erinevate paaride erinevate dünaamikate kohta.

Ja kuigi leian, et elukaaslase ja partneri lõplik valik ei peaks käima analüütilise pluss-miinus nimekirja järgi või mingite väliste analüüside põhjal (isegi kui see analüüs on midagi nii ägedat ja vägevat kui DISC :)), siis mingeid mõtteid toimivatest suhetest DISCi prisma läbi võin jagada küll, mis võibolla avardavad sinu jaoks seda teemat ja aitavad märgata asju, mida võibolla varem ei ole märganud.

Esiteks soovitan läbi lugeda Stephen Covey "Väga efektiivse inimese 7 harjumust."

Leian, et sellesse raamatusse on peidetud minu arvates üks geniaalsemaid saladusi, mis aitab luua edukat pikaajalist suhet.

Sõltuvussuhe, iseseisvus ehk efektiivne suhe iseendaga ja vastastikku efektiivselt sõltuv suhe ehk efektiivne suhe teis(t)ega.

Kõige lihtsamalt öeldes - sõltuvussuhteid (ingl. dependence) loome me siis, kui meil on mingi vajadus katmata, me ei oska seda ise katta ja me leiame selle jaoks teise inimese.

Kui vaadata seda läbi DISCi, siis näited oleks:

- sa ei oska raha teenida, mis on üks D tugevamaid külgi, seega leiad kellegi kes oskab hästi raha teenida;

- sa ei oska ennast vabaks lasta ja elust rõõmu tunda, mis on üks I tugevamaid külgi, seega leiad endale ühe I kaaslaseks, kes toob su ellu mängulisust ja kergust;

- sa ei oska enda eest hoolitseda ja puhata, seega leiad ühe S-i, kes on sinu jaoks jäägitult olemas ja aitab sul aega maha võtta;

- sa ei oska oma kaosest võitu saada ja kõike ära organiseerida, mis sa korda saadad, seega leiad ühe C kaaslaseks, kes selle kõik sinu eest ära teeb.

Tihtipeale kipuvad sõltuvussuhted olema vastastikused - ehk üks tahab midagi ja teine tahab midagi.

On oluline olla nendest sõltuvustest teadlik ja kasutada suhet selleks, et teadlikult arendada endas see puuduolev oskus(ed).

Tihti pigem ei olda teadlik ja ei tegeleta enda arendamisega, vaid jäädaksegi lootma ainult teisele selle konkreetse vajadus(t)e katmisel.

See tekitab üle aja tugeva sõltuvussuhte, kus teisest inimesest kinni hoidmise eesmärgil (et vajadus saaks jätkuvalt kaetud) hakkab suhtest ära kaduma ausus ja avatus ja asemele tuleb hirm, et mis siis kui teine läheb ära ja siis jääb vajadus katmata.

Hirm viib omakorda oma tõeliste tunnete ja arvamuste peitmiseni ja selle tulemusena hakatakse vaikselt päev-päevalt lahku kasvama, kuna välja näidatakse ühte, aga sisemiselt kogetakse midagi muud (loe maskide kohta eraldi siit >>> https://www.eludisainer.com/post/maskide-kasutamine)

Et sellist sõltuvussuhet vältida, on vaja kas juba olemasoleva suhte sees või enne suhte loomist tegeleda sellega, et saada tõeliselt iseseisvaks (ingl. independence - Covey harjumused 1-3).

DISCi mõttes tähendab iseseisvus seda, et vähemalt mingil baastasemel oled välja arendanud kõigi nelja kvadrandi oskused.

Jah, sul on jätkuvalt eelistused ja sa ei pea olema kõigis kõige kõrgemal tasemel, aga mingil baastasemel peab sul olema olemas kindlus, et isegi kui mitte keegi teine sind ei aita, siis sa saad vähemalt hakkama.

Kui ka su partner on selle iseseisvuse taseme kätte saanud, siis saate kahekesi hakata looma vastastikku efektiivselt sõltuvat suhet (ingl. interdependence - Covey harjumused 3-6) ehk sellist suhet, kus sa küll annad mingite vajaduste katmise partneri kätte (näiteks raha-asjad, lapsed, kodu eest hoolitsemine), aga mitte sellepärast, et sa PEAD, vaid sellepärast et sa VALID.

See loob suhte, kus te saate mõlemad mängida oma tugevustele ja sellest lähtuvalt luua suhte, kus üks pluss üks ei võrdu mitte kaks, vaid hoopis viis või seitse või isegi veel rohkem.

Ja misiganes hetkel on vaja, et parasjagu teine teeks midagi esimese asemel, siis saate seda iga hetk valida - näiteks võibolla enamjaolt on ema lastega, aga isa saab ka hakkama; enamjaolt isa teenib raha, aga naine saab ka hakkama; enamjaolt ema teeb süüa, aga isa saab ka hakkama jne.

See loob meeletus koguses paindlikkust suhtesse ja ühtlasi kaotab ära vastastikuse kehva sõltuvuse - ehk siis kumbki ei saa teiselt "välja pressida" midagi sellega, et ähvardab äraminekuga - sest kumbki ei ole teisega koos sellepärast, et PEAB koos olema, vaid on sellepärast, et VALIB koos olla.

Ja kui suhe on selline, et kõik kvadrandid saavad käitumisstiilidelt kaetud, siis saavad kõik vajalikud ülesanded täidetud, kuna olemas on:

- otsustavus ja julgus (D), mis ei karda teha otsuseid (nii väikeseid kui suuri) ja seab uusi sihte ja eesmärke suhtele ja kõigele sellega seonduvale (sh. raha ja karjääriga seotud eesmärgid);

- mängulisus ja kergus (I), mis hoolitseb selle eest, et suhe oleks ikka värske, spontaanne ja nooruslik;

- hoolivus ja stabiilsus (S), mis hoolitseb selle eest, et üksteisest hoolitakse, hoitakse ja kuulatakse ning ei anta alla rasketel aegadel, vaid minnakse raskustest koos läbi;

- kokkulepped ja kohusetundlikkus (C), mis hoolitseb selle eest, et paigas on suhte (ja kodu) reeglid, vastastikused selged ootused ja tehakse koos plaane, et kuidas täita uusi eesmärke.

Aga milliste isiksustetüüpidega (loe: eelistatud käitumisstiilidega) inimesed siis ikka kõige paremini kokku sobivad?

Olen märganud, et eduka baasi loob suhtele see, kui isiksused on mingis aspektis sarnased ja mingis aspektis äärmuslikult erinevad.

See katab ära 2 peamist inimvajadust ehk vajaduse turvatunde järele ja vajaduse varieeruvuse järele (Tony Robbins - 6 Human Needs - https://www.tonyrobbins.com/mind-meaning/do-you-need-to-feel-significant/)

Kui kahe inimese isiksused on liiga sarnased, siis on küll turvatunne väga kõrge, nad võivad olla ülihead sõbrad ja nad mõistavad üksteist väga hästi ja nad toimivad koos hästi, aga neil puudub suhtes varieeruvus, see säde, see miski, mis paneb südame kiiremini põksuma ja vere kiiremini liikuma.

Samas kui isiksused on liiga erinevad, siis on küll palju varieeruvust, veri liigub kiiresti, kunagi ei ole igav, aga samas käib kogu aeg ka mingi vaidlus või kaklus, energeetiliselt on kogu aeg väga intensiivne, kumbki ei saa tegelikult puhkust ja turvatunne suhtes on madal.

DISCi järgi öeldes oleks vaja, et oleks vähemalt üks kvadrant, kus tunnete end turvaliselt ja mille järgi käitudes on tunda turvatunnet, ühtsust ja mõistmist.

Ei ole vahet, milline see kvadrant täpselt on.

Juhul kui see kvadrant on D, siis tunnete turvatunnet, ühtsust ja lähedust kõige rohkem läbi ühiste eesmärkide seadmise, nende järgi minemise ja ära tegemise.

Juhul kui see kvadrant on I, siis tunnete turvatunnet, ühtsust ja lähedust kõige rohkem koos elu nautides, olles spontaansed, käies pidudel või tegeledes koos mingi loomingulise tegevusega.

Juhul kui see kvadrant on S, siis tunnete turvatunnet, ühtsust ja lähedust kõige rohkem lihtsalt rahulikult koos olles, käest hoides jalutades, õhtul üksteise kaisus olles, koos mediteerides või joogat tehes.

Juhul kui see kvadrant on C, siis tunnete turvatunnet, ühtsust ja lähedust kõige rohkem siis kui planeerite oma elu koos, loote koos uusi süsteemi, korrastate oma elu ja keskkonda ühise tiimina.

Suhtesse varieeruvuse, sädeme ja energia toomiseks on vaja, et mingid kvadrandid oleks mingites teemades vastandlikud (ideaalis diagonaalid).

Ehk siis D kvadrandi jaoks loob seda erisust S, I jaoks C, S jaoks D ja C jaoks I.

Näiteks mina kohtusin oma abikaasaga 2007. aastal ja tema kolm peamist kvadranti, mida ta suhtes kasutas, olid D-I-C ja minul olid S-C-D.

Meil kujunes välja nii, et turvatunnet, ühtsust ja lähedust lõi kõige rohkem C kvadrant.

Ehk siis kui meie D-S ja I-C diagonaalid ei saanud enam üksteisega hakkama, siis võtsime aja maha, paberi ja pliiatsi välja ja hakkasime üles kirjutama ja analüütiliselt arutama, et mis meie elus toimub.

Korrastasime möllu ära ja siis läks möll edasi :)

Võin ette ära öelda, et tegeledes teadlikult iseenda ja oma suhte arendamisega, siis tegelikult ei jää see suhe ühte paika loksunud dünaamikasse pidama.

Elu on pidev areng ja meie samuti (sellest räägib Covey harjumus number 7).

Nende 12 koosoldud aasta jooksul oleme abikaasaga kasutanud erinevaid kvadrante turvatunde, ühtsuse ja läheduse loomiseks ja samuti oleme kasutanud vastastikku erinevaid diagonaale, et luua oma suhtesse varieeruvust, värskust ja sädet.

Oleme läbi teinud neli väga põhimõtteliselt erinevat suhte-dünaamikat omavahel ja hetkel on käimas viies.

Mõlema osapoole isiklik areng suhte sees ja seeläbi suhte areng hoiab suhte alati värske ja kasvamas ja paremaks muutumas ning loob seeläbi enamat nii mõlemale osapoolele kui ka lastele kui ka kõigile teistele, keda see suhe puudutab.

Küsimus:

Vaata järgi, kas su praeguses suhtes on pigem rohkem turvatunnet või varieeruvust?

Kui olete liiga keskendunud turvatunde hoidmisele, siis küsi endalt, kuidas saaks juurde luua varieeruvust?

Kui varieeruvust on liiga palju, siis küsi endalt, kuidas saaks juurde luua turvatunnet?

======================

ÜLESKUTSE :) Mul on ülimalt hea meel teatada, et olen üles seadnud eraldi DISCi FB lehe (https://www.facebook.com/DISC.Kaido.Kubri), kuhu alla kogun DISCi kohta väärtuslikku infot -- sinna on tulemas on nii ülejäänud blogipostitused, video-postitused ja kindlasti ka info selle kohta, kui peaks tulema mõni DISCiga seotud üritus või koolitus.

Oled lahkelt oodatud seda lehte jälgima! :)